Pumplakontroller teavitab pumpa töös esineda võivatest normist kõrvalekaldumistest elektronposti teel.
Selleks on vajalik mingi internetiühenduse olemasolu. Võimalik on ka kontrolleri jälgimine logimise teel avaliku IP-aadressiga syslog/serverisse (logimise jutukus määratakse menüüvalikutest Settings, Control, Syslog Debug Level).
Soovitusliku VPN-sidelahenduse kasutamisel on võimalik kontrolleri seadistamist ja kogu tarkvara uuendamist läbi viia interneti vahendusel, kohapeale minemata.
Allpool on toodud juhendmaterjale iga kõrvaloleva veebiliidese kaudu seadistatava parameetri tõhenduse kohta. Peale parameetrite sisestamist ja salvestamist tuleb kontroller uuesti kõivitada (klikkides hiirega peale salvestamist ilmuvale nupule Reboot).
Monitooringuserveri IP-aadress, port ja teavitusintervall
Juhuks, kui on kasutusel pumpla muutumatust olekust regulaarselt ja olekumuudatustest koheselt teavitav monitooringuteenus.
Pordi või teavitusintervalli väärtuse 0 korral monitooringuteateid ei saadeta.
Kui monitooringuteenuse pakkujaks on ITvilla, sisestage serveri aadressiks 195.222.15.9, pordiks 44445.
Soovitav teavitusintervall on 10 minutit, alla selle kasvab igakuine sidemaht kergesti üle 1 MB.
Tablooserveri IP-aadress, port ja teavitusintervall
Juhuks, kui on kasutusel teavitustabloo pumpla olekumuutujate visualiseerimiseks.
Pordi või teavitusintervalli väärtuse 0 korral tabloole infot ei saadeta.
Soovitav teavitusintervall on 2...5 sekundit. Kasutamiseks ainult juhul, kui tabloo asub samas kohtvõrgus!
Meiliserveri IP-aadress
Interneti teenusepakkuja SMTP-server, kasutab porti 25 (salastamata side). VPN-lahenduse korral on kasutatav virtuaalse privaatvõrgu sisene SMTP-server (ja side on salastatud).
Aadressi 0.0.0.0 korral ei üritata elektronposti saata.
E-meili addressid teadete saatmiseks
Alarmide ehk kriitiliste teadete jaoks on esimene meiliaadress, millele saadetakse uputusi, sissetungimisi, mõlema pumba üheaegseid rikkeid ning 230V toitepinge kadumisi puudutavad teated.
Teisele (hooldusteadete) aadressile kopeeritakse eeltoodud alarmteated, kuid lisaks saadetakse sinna e-kiri ka kontrolleri restardi, alalistoitepinge v§i kilbi temperatuuri võljumisel etteantud vahemikust, ³ksiku pumba rikke puhul ja vastuolude korral andurite signaalides.
NB: E-meile on v§imalik saata ka mobiiltelefonile SMS kujul. See v§imalus s§ltub mobiiloperaatorist ja v&§tilde;ib olla tasuline.
Avariiteate sisu
Variandid on kas ainult tõsise probleemolukorra (uputus, toitekadu, sissetungimine vms) algus või nii algus kui lõpp.
Sideseadme toitekatkestus
Juhul, kui elektronpostiteate saatmine korduvalt ebaõnnestub, saab kontroller sideseadet (GPRS ruuterit) 5V ahela toitekatkestuse kaudu restartida.
Seda võimalust ei pea kasutama, kui GPRS ruuterisse on seadistatud omaette sidekontrolli [protseduur ning vajadusel tehtav restart.
Temperatuur
Antud tarkvaraversioon v§imaldab ³he nn. Dallas 1wire-t³³pi temperatuurianduri (näiteks DS18B20) ³hendamist kontrolleriga. Anduri võib jätta seadmekilpi või viia pumbakaevu.
Sisestamiseks lubatud piirväärtuste vahemik on -99...99 Celsiuse kraadi (deg C), kuid mõistlik oleks jääda vahemikku 0...40 kraadi.
Teateid ei saadeta, kui andur on ühendamata või alumine ning ülemine piirväärtus v&õrduvad.
Toitepinge
Kui toiteplokk on varustatud reservakuga, on otstarbekas monitoorida ka toitepinge väärtust. Selleks tuleb toitepinge juhtida sisendile 3 läbi takistusliku pingejaguri jagamisteguriga 1:3 toitepinge 12V puhul ja 1:6 toitepinge 24V puhul.
Nii on võimalik teada saada aku tühjenemisest ning olla informeeritud aku ebanormaalsest laadimispingest, mille õige väärtus sõltub aku tüübist ja temperatuurist.
Soovituslik piirpingete vahemik 12V pliihappeaku jaoks on 11000...14500 mV. Sisesta laiem vahemik (10000...15000 mV), kui toiteahelates reservaku puudub. 24V toite korral tuleb eelmainitud suurusi kahekordistada.
Pumba l³litusnivood
Pumpade juhtimine toimub pumpla kogumiskaevus oleva vee taseme alusel. See versioon võimaldab nivooandurina kasutada analoogväljundiga rõhuandurit.
Pumpade välja- ja sisselülitumisnivood määratavad veetaseme kõrgusena millimeetrites (kaevu põhjast).
Millimeetrid on ühikuteks valitud komakohtade vältimiseks.
Pumbad käivituvad kordamööda, et nende kulumine oleks ligikaudu võrdne. Kui kogumiskaevu nivoo ei ole kolme minuti jooksul pumba käivitamisest langenud, teavitatakse sellest hooldusteatega ja käivitatakse teine pump.
Teise pumba lülitusnivoo
Kui vee nivoo töseb hoolimata ühe pumba tööst, on võimalik lülitada lisaks juba toimivale pumbale sisse ka teine pump.
Selleks tuleb sisestada nivoo (mm), mis on madalam ujukanduri paigutusega määratud avariinivoost.
Ka avariinivoo saavutamisel käivituvad mõlemad pumbad ujukilt saadud signaali alusel, kuid lisaks saadetakse avariiteade.
Lisapump peatatakse, kui vee nivoo on langenud 300 mm alla mainitud l³litusnivood või kui kaev on tühi.
Teist pumpa ei rakendata enne avariinivood, kui selle lülitusnivoo on 0 või suurem, kui vastava ujukanduri paigutuskõrgusega määratud avariinivoo.
Vee nivoo X
Määratakse alumise ja ülemise seadepunkti X-koordinaat mikroamprites. Soovitav on X1 jaoks valida väärtus 4...8 mA ja X2 jaoks 16...20 mA, sisestus mikroamprites on vajalik komakohtade vältimiseks.
Vee nivoo Y
Määratakse vee nivoo k§rgus millimeetrites alumises ja üemises seadepunktis kokkuleppelises taustsüsteemis. Vajadusel on lubatud negatiivsete võõrtuste kasutamine.
Pingemõõtmise kalibreerimistegur
Toitepinge mõõteahela takistitest sõltuvalt võib olla vajalik mõõtetulemuse täpsustamine muutes kalibreerimistegurit, mille suurendamine suurendab mõõtetulemust proportsionaalselt. Kalibreerimisteguri väärtus määratakse katseliselt, saavutades tegeliku lugemi vastavuse testriga mõõdetule.
Ligikaudne kalibreerimisteguri vääon 3500. NB! Kontrolleri ja testri poolt mõõdetavate väärtuse
vastavuse saavutamine on oluline toitepinge kohta valeinfo saatmise vältimiseks!
Tagasisidesignaalid pumbalt
Kontroller jälgib, kas pump peale pingestamiskäsu saatmist ka tegelikult pingestub. Selle kohta info saamiseks on erinevaid võimalusi,
kusjuures mõned neist kasutavad ka pumbasisestelt anduritelt saadavaid lekke- ja temperatuurisignaale.
Võimalik on tagasisidet ka mitte kasutada, kuid see variant ei ole pumpla maksimaalse töökindluse ja jälgitavuse aspektidest lähtudes soovitav.
Pumba käivituskontrolli viide
Pumba tegelikku käivitusjärgset olekut tuleb mõõta võimalikult kiiresti, kui mitte varem, kui 1-2 sekundi möödumisel pumba sisselülitusest.
Maksimaalne ³he pumba t÷÷aeg
Seades pumbale maksimaalse lubatud pideva tööaja (näiteks 10 minutit), kindlustame täiendavalt, et langenud tootlikkusega pumba asemel vöetakse aegsasti kasutusele teine pump.
Visuaalne indikatsioon
Kontrolleri rohelised valgusdioodindikaatorid annavad lisaks toite ja protsessori aktiivsuse olemasolu kohta informatsiooni ka sisendite 4...8 ja pumpasid lülitavate releeväljundite kohta (kummagi pumba kohta eraldi). Eraldi välised valgusdioodindikaatorid (soovitavalt roheline ja sinine), mis on juhitavad kontrolleri väljundite 1 ja 2 poolt, teavitavad pumpade väjalülitatusest ehk kontrolleri ooteseisundist (kogumiskaevu tühjenemisest).
Täiendavate (kontrolleri väjunditele 1 ja 3 ühendatavate signaallampide abil saab infot kaevu tühjenemisest ja sidekanali seisundist.
Sidekanal loetakse korrasolevaks, kui punane indikaator väljundil 3 on kustunud.